Toredad 2 nädalat

No nii, sai siis Patrickuga 2 lõbusat nädalat siin Shotimaal veedetud.

Alustasime kohe Edinburghi lossi külastamisega. Nagu arvata oli- Patrickule meeldis, kuigi tal kannatust eriti polnud seal tõsiselt ringi vaadata. Oli teisel kuidagi sant olemine ka ja eks see tõmbas tuju alla. Igatahes sai sealt ka vägev kiiver ostetud. Tegin ma ju talle selle raudrüü kingituseks ning kohe ju vaja oma varustust täiendada. ;)
Patrick tõi Eestist meile ilusa ilma kaasa- ei mäletagi, kas meil on üldse olnud nii pikalt päikesepaistelisi ja suht sooje ilmasid nagu tema siin oleku aja. Igatahes saime pargis picniku tekil raamatuid loetud, kaarte mängitud, söödud, nii sama pikutatud... Sulgpalli ja kulli mängitud. Avastasime, et samas pargis ka tenniseväljakud rahvale tasuta kasutada on- ostsime ühe tennisereketi siis olemasolevale lisaks ja oligi lapsel uus hobi olemas. Tennist sai päris mitmel hommikul ja õhtul mängimas käidud.

Esimese nädala algust alustasime Arthur Seat'i otsa ronimisega. Tundub, et Patrick sai kohe mägede pisiku sisse. Küll ronis ja jooksis ringi. Isegi vaateid nautis pikalt ja vaikides. Teab mida mõeldes. Igatahes oli ta nõus paar päeva hiljem ronima 973 m mäe tippu. Ben Lomond. Tippu minemiseks koos pausidega kulus meil 3 tundi ja 10 minutit. Alla tulemisega läks 2 tundi ja ...kusagil 23 minutit vist. Igatahes auto juurest lahkumisest tagasi auto juurde jõudmiseks kulus 6 tundi.
Peale seda oli ta endaga väga rahul ja vaimustuses. Nüüd on tal plaan iga päev trenni teha, et järgmisel aastal tulla ja meiega Shotimaa kõige kõrgema mäe tipp ronida, mis on kusagil 1300 m kõrgune.
Botaanika aias sai jalutatud ja ringi uuritud, Gleni vanemaid külastasime, käisime Largsis mere ääres jäätist söömas, nautisime ahve ja pingviine Edinburghi loomaaias, uurisime Dynamic Earthis maailma tekke lugu, Edinburgh Dungeonis "nautisime" õudusi ning kohtusime siinse sugulasega, kellega veeretasime bowlingut.

Pisut pilte ka:
http://picasaweb.google.com/116753560627347335055/1326August2010Shotimaal?authkey=Gv1sRgCIbA39WBl_zhSA#

4 kuud

Peale töö otsimise, koristamise, pesu pesemise, triikimise, teleka vahtimise ja söögi tegemise, olen ma viimase nelja kuu jooksul pisut käsitööd ka teinud....

Täna sai valmis mu väikesele Sinisele Rüütlile plekkpurgi avamise jublakatest heegeldatud raudrüü. :) Vahepeal, kui jublakad otsa said ja neid koguda tuli, tegin veel 2 paari susse.

Oma heateguvuspoest ostsin suure pildiraami ja mõtlesin sinna fotosid panna.... kuid kui selle kanga sinna pandud sain, otsustasime Gleniga, et nii me selle jätamegi. Nüüd ilutseb see meil esiku seinal.

Viimase kolme nädala jooksul on paar kolm inimest öelnud, et ma räägin (inglise keelt) shoti aksendiga. Ei tea komenteerida. Kui siis ainult seda, et kui 30 inglise keeles öelda üritan, siis seda ütlen küll teisiti ning kuidas ma ka ei ürita, ei oska seda enam nii öelda nagu ennist.

Ilusad mälestused

Eile külastasime Glasgow Botaanikaaeda. Köögiviljaaias vaatasid vastu mahlaselt rohelised ja kutsuvad herned. Oi kuidas oleks tahtnud seal peenral seista ja herneid nosida! Glen seda ei mõistnud- ta pole kunagi niimoodi värskeid herneid söönud. Vaikides ja teab mida mõeldes kuulas ta mu ilusaid mälestusi suvest maal... "Sa oled paljust ilma jäänud", ütlesin ma talle; kirjeldades värskete herneste maitset, mõnu, napsates värsket porgandit põllult, püksisäärde puhtaks pühkides ning esimene krõmpsuv amps hammustades, karusmarju, mustsõstraid, vaarikaid, maasikaid noppides ja end kurguni täis pugides. Esimesi õunu haarates ja nende mahlast hapukat maitset keelel tundes...
Ohh!
Siit järeldus- oma aeda on vaja! Kiiremas korras! :D