Eile külastasime Glasgow Botaanikaaeda. Köögiviljaaias vaatasid vastu mahlaselt rohelised ja kutsuvad herned. Oi kuidas oleks tahtnud seal peenral seista ja herneid nosida! Glen seda ei mõistnud- ta pole kunagi niimoodi värskeid herneid söönud. Vaikides ja teab mida mõeldes kuulas ta mu ilusaid mälestusi suvest maal... "Sa oled paljust ilma jäänud", ütlesin ma talle; kirjeldades värskete herneste maitset, mõnu, napsates värsket porgandit põllult, püksisäärde puhtaks pühkides ning esimene krõmpsuv amps hammustades, karusmarju, mustsõstraid, vaarikaid, maasikaid noppides ja end kurguni täis pugides. Esimesi õunu haarates ja nende mahlast hapukat maitset keelel tundes...
Ohh!
Siit järeldus- oma aeda on vaja! Kiiremas korras! :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment