Kus kurat ma elan?!?

Eile astusime sisse mobiilioperaatori Orange poodi kaubanduskeskuses.
Eks, nagu Eestis EMT või Elisa pood/klienditeeninduspunkt. Küsimus oli selles, et Prantsusmaal olles mu telefon/SIM kaart ei töötanud. "Pole võrku", oli teade ekraanil. Ja kui käsitsi võrku valida proovisime näitas valitavate võrkude ees keelumärki ja telefoni ekraanile ilmus kiri: pole lubatud.
Astusime siis Orange'isse sisse ja küsisime asja kohta. Palusime vaadata, kas millegi pärast on lepingus selline punkt, et ma ei saa oma kaarti välismaal kasutada või mis. Ja teate, mis me vastuseks saime!- Helistage palun klienditeeninduse telefonile ja küsige sealt. Nemad esitavad teile mõned küsimused, et tutvastada, kas te olete ikka see keda väidate end olevat jne. Meie siin ei pääse teie kontole ligi, et asja uurida.
WTF! Vot sellised igapäeva asjad ajavad mind siin täiega marru. Sa oled kohal klienditeeninduspunktis, sul on raudselt kaasas isikut tõendav dokument millega tõestada et sa oled see kes sa oled ja nad ei saa mitte midagi teha. Kui ajuvaba! Ma olen ammu järeldusele jõudnud, et Suurbritannia on säärastes asjaajamistes sajandiga maas. Enamus kohtades on nii, et sa kohale ei lähe ja silmast silma kellegiga ei räägi, vaid pead posti teel oma isikut tõendavaid dokumente saatma ja ootama nädalaid. Ja muidkui helistama ja a la automaatvastajaga rääkima ja valima telefonil numbreid, kui sul on see küsimus vajuta nr 1 ja kui sul on hoopis selline küsimus, siis vajuta 2 jne. Aga sellist valikut pole, et kui su küsimus ei ole selline nagu valikud, siis vajuta number 8 näiteks.
Minu jõulusoov: Dear God, saad sa palun nii teha, et keegi tooks tänapäeva kiire ja mugava klienditeeninduse ja tehnika Suurbritanniasse. Tänan. Heili