14-nes nädal 3 osa

Ja muidugi siis reedene juuksuris käik oli rohkem kui huvitav kogemus.
Läksin lähimasse väiksesse salongi, kus aknal oli ahvatlev silt et alates 5£ lõikus. Kuna ma juukse otsi ainult lõigata tahtsin, lootsin seda hinda ka saada. Paraku ma muidugi eksisin. Hind hinnaks.
Igatahes, astusin reedel kella 13 paiku sisse, noor naisterahava lõikas ühel meesterahval parasjagu juukseid ja vanem naisterahavas istus kõrval toolis ning vaatas pealt. Saime jutud räägitud ja 5 minutit tuli mul oodata. Üsna peagi võttiski siis see noor naisterahvas minu ette ja teine naine läks sellel mehel juukseid üle lõikama. Mul käis jõnks kehast läbi- jälle sattusin algaja otsa?!?! Miks need vanemad juuksurid alati arvavad, et juuste otste lõikamine nii käki tegu on ja neid algajaid mu juuste kallale lasevad. No igatahes olin viisakas ja jäin paigale.
Tal võttis terve igaviku, et mu juuksed läbi kammida ja pritsiga märjaks teha. Kahjuks ununes tal oma käega mu nägu pritsimise ajal varjata, ja ma tilkusin nagu paduvihma käes olev kass. Lõikamiseni jõudmiseks kulus pool tundi. Küll ta pani mul seal klambreid ja võttis ära, siis pani, võttis ära ja loomulikult lasi mul kogu tuka niimoodi silmadele kukkuda, et ma vaevu midagi nägin. Pluss veel see, et ma võtan alati prillid eest ära, et juuksuril mugavam toimetada oleks.
No nii, lõpuks tõstis ta salgu et lõikama hakata ja ma karjatasin. Ühe sentimeetri asemel oli ta valmis võtma 20! Ehmunult ja imestunult küsis ta üle, et kas ma siis tahan järku või sirgelt... Et ütlesin ju, et järku. Jah, kuid ma tahtsin ainult otsi lõigata, sest tahan juukseid kasvatada. Ja kui palju ma ka oma 1 cm ei korrutanud, vuhises see justkui kõrvust mööda või oli tema jaoks nagu hiina keel.
Ka sellest ei saanud nad aru, kui palusin neil lõigata nii, nagu seda enne tehtud on- kogenud juuksur peaks seda ju nägema ja mõistma?
Nii et 10-15 cm mu juukseid langes kääride ohvriks saks ja saks. Kahju, et juuksuri juurest peale esimese salgu lõikamist püsti tõusta ei saa ja põgeneda. Seda ma just teha tahtsin. Hingasin sügavalt sisse- välja ning üritasin rahu säilitada. Valus oli, kui ta ees külgetelt juukseid õhemaks käristas. Ok, lõpp oli lähedal, ainult tukk veel ja kõik. Väga hull ei olnudki, kuigi palju palju lühem kui ma tahtnud oleksin. Tukk... Ou dear! Ma kannan oma tukka viltu paremale, et ta mul ees ei oleks, kuna tahan seda välja kasvatada... Ja ilma, et juuksur küsinud oleks, lõikas ta mul tuka viltu! Lahe. Mis ma oskan öelda. Ka sel korral ma tõstsin häält, sest esimese hooga tahtis ta mu tukka poole lühemaks võtta. Ja kui ma ütlesin 1 cm, mõtles ta, et tahan, et tukk ainult 1 cm pikkune oleks! Dsiiiiisass! Sinna ma tagasi enam ei lähe. Poolakad raisk.
Juuksuri juurest tulles oli muidugi tuju närune.

Õhtul läksime välja baari Gleni töökaaslase Citist lahkumise peole. Inimesed olid toredad ja lõbusad ning mina nagu staar ise, puhtalt selle pärast, et enamus minust juba kuulnud olid ja et ma Eestist pärit olen. Ühele tüübile meeldis mu aksent väga. Töökaaslase, kelle pidu oli, naine ütles, et ma seksikas olen. :) Irw. Ja põhiline, millega enamusele Estonia seostub on Eurovisioon!!! Ou dear, ou dear! :D Rumm colaga maitses hästi ja kirsimaitseline vesipiip tõstis kõigil tuju ja nalja ning naeru oli palju- see kõik aitas päevast emotsionaalset juuksuris käiku ja liialt lühikesi juukseid hästi unustada. ;)