Lähme sõidame...

Hämmastav kuidas üks tegevus võib eri maades nii erinev olla ning sootuks teistmoodi mõjuda.
Nagu seda on ühistranspordi kasutamine Tallinnas ja ühistranspordi kasutamine Edinburghis. Täpsemini siis bussi kasutamine.
Nojahh, kogu süsteem on teistsugune.
Alustame sellest, et kui bussi peale minna. Esiteks on ainult üks uks, kust peale minna ja maha tulla. Viisakust siin on. Bussi ukse juurde jäetakse palju palju ruumi, et väljuda soovijatel oleks kiire ja mugav väljuda. Keegi ei roni nii ukse ligi kui saab, ega torma vabadele kohtadele... Näib nagu inimestel aega on. Astud bussi ja siis kas paned oma sõidukaardi aparaadile, mis kas siis võtab sult raha või näitab, et sul õigus sõita on... Pole seda ise kasutanud, nii et täpselt ei tea. Lihtsalt juhtusin ühel vanal nägema lausa pildiga kaarti (ei ole kindel, kas äkki oli tegemist ID kaardiga nagu meil), või mis. Minul välgatas mõte, et ehk midagi pensionitunnistuse laadi...
Või siis nagu mina kasutan, viskan täpse summa münte väiksesse aparaati ning ütlen, mis piletit ma soovin ehk siis "üks täiskasvanu täispilet" ehk "one single please" :). Mündid, kui ma ei eksi, kukuvad seal aparaadis ise õigesse kohta ehk igale vastava summa mündile on oma koht, et bussijuht näeb, kas sa õige summa andsid ning vajutab nuppu ja kolmas aparaat prindib mulle pileti. Võtad oma pileti ja lähed istud kusagile.
Miinus on selles, et siin niimoodi kioskeid ei ole, kust saad piletit osta ja sul peab alati münte olema. Sest paberrahaga pole bussis midagi peale hakata- sularaha läheb otse sinna aparaati ja bussijuht otseselt sularahaga ei tegele, nii et ta ei saa sulle tagasi anda ega lahti vahetada. Nii et kui münte (1.20 £) pole, siis bussiga sõita ei saa. Olen ostnud sellepärast suveniiri poest ühe postkaardi, et saaks münte. :)
Bussis ronin ma alati teisele korrusele- hea mõnus vaade. Ja las vanurid ja väikeste lastega olla seal all- neil nii mugavam. Ja siiani pole ma seisma pidanud. Teisele korrusele ei lubatagi, kui seal kohti pole. Bussis on kaamerad ja ekraan, kust näeb, mis bussi teisel korrusel toimub. Turvalisuse huvides. Ja, kuna üks ekraan on bussijuhi juures (teine teisel korrusel ees otsas), siis on tal ülevaade, palju kusagil inimesi on.
Teine miinus on vahel see- oleneb kui palju sul aega on- et bussi edasi liikumine on suht aeglane. Esiteks on bussipeatused nii tihedalt, et kohati on see täitsa naeruväärne. Teiseks, kuna on väljumiseks ja sisenemiseks üks uks, võttab päris palju aega, kuni kõik peale saavad ja oma piletid ostetud. Seda eriti õhtu poole, kui rahvas hakkab tööpäeva lõpetama. Nii et igas peatuses oma 5 mintsa kulub. Ning siis ka see, et kas mulle tundub või ongi nii, et iga jumala foori taga tuleb seista ja siin kulub pool päeva, enne kui fooris tuli vahetub. Nii et lihtsam ja kiirem on jala käimine. Mul kulus kord rohkem kui 20 minutit kesklinnast koju minemine. Ja korter, kus elame, on kesklinnast autoga sõites umbes 7 minuti kaugusel. Kui sedagi. :P
Igatahes mulle meeldib siin bussiga sõita. Isegi väga! Pole närvesööv trügimine nagu Tallinnas vaid meeldiv elamus. Enamasti on bussid puhtad, toolid mugavad. Kõik tiptop. Ning bussist väljudes inimesed tänavad bussijuhti.

...lähme sõidame... bussiga, bussiga, bussiga... üksinda, bussiga....
(mhm... milline ideevälgatus just oli! Smilersi "Lähme sõidame" ja Ursula "Heiki" viisid kokku ja üks sõna muutus ja viisijupike missugune! :D :D :D Proovi ise ka! ;) )